Meeste parema tervise aitaks luua tasakaalus toitumine, hea vaimne tervis ning armastavad suhted lähedastega.
Meestel oleks oluline leida aega enesearendamiseks ning suhtesse panustamiseks.
Eesti meeste keskmine eluiga on tõusnud ja mehed pöörduvad tervisemurega arsti poole üha julgemalt.
“Muutunud on see, et mehed elavad järjest kauem, mis on üks oluline tervisenäitaja. Ka tervena elatud aastate arv on natukene paranenud. Enam ei häbeneta tervisemuret, vaid pigem ollakse altid rääkima ja saadakse aru, et mida varem murega tegeleda, seda suurem on šanss, et asi saab ka edukalt lahendatud.” arst Kristjan Pomm.
Meeste levinumad terviseprobleemid on: urineerimishäired ning eesnäärmepõletikud ja -kaebused; viljatusega seotud mured ning seksuaalhäired.
Dr. Pommi sõnul on üheks oluliseks aspektiks kindlasti tervislik toitumine. Lisaks soovitab ta meestel leida vaimne tasakaal, sest stress muudab kroonilised haigused pigem ägedamaks.
Abi on ka lähedussuhetest ja tugivõrgustikust. “Uuringute järgi teame, et meestel, kellel on oma kindel sõpruskond, lähi- või armastussuhe, on ka tervisenäitajad paremad.” Dr. Pomm.
“Paljud haigused võivad mõnikord mehel olla seotud ka meessuguhormooni vaegusega. Testosteroonivaegust esineb meestel kahjuks üha rohkem. Hormoonivaegus võib anda endast märku näiteks väsimuse, aneemia või erinevate veresoonkonna haiguste kujul. Kahtluse korral väärib testosteroonitaseme analüüs kindlasti tegemist.’’ Dr. Pomm.
Eluiga on pikenenud, aga kas mehed on ka õnnelikud seda pikemat elu elades?
„Küsimus on, kuidas vähendada depressiooni. Ja see ei sõltu majanduslikust toimetulekust. Teatavasti on maailma õnnelikkuse-edetabeli eesotsas vaesed maad. Töötegemine ei peaks välistama päevas poole tunni leidmist lähedastega suhtlemiseks.’’ Dr. Margus Punab.
Dr Punabi nõuanded meestele oma tervise eest hoolitsemiseks:
– Regulaarne ja mõistuspärane füüsiline aktiivsus, toitumine, seksuaalelu.
– Head partnersuhted.
– Sotsiaalse tugisüsteemi olemasolu.
– Tekkinud (tervise)probleemide aktiivne lahendamine, mitte jaanalinnuna pea liiva alla peitmine.
„Oluline on teadlikkus ja elustiil – mehed liiguvad rohkem, suitsetatakse vähem, teadmised on paremaks muutunud. Ka võimalused on muutunud – näiteks on rohkem spordiklubisid ja toitumine on paranenud, varem seda ei olnud. Tervis sõltub ka ühiskonnast ja selle väärtustest. Ainult meditsiini suutlikkus pole määrav, oma osa on ka tahtmistel ja võimalustel.’’ Dr. Takker.
Inimene elab siin maailmas selleks, et olla õnnelik.
„Psühhiaatri aspektist vaadatuna on viimased paarkümmend aastat elutempo olnud kiirem kui varasemalt ja väga palju tõusnud. Need psüühika- ja käitumishäired, mida ülikoolis õpetati, on paljuski tagaplaanile jäänud ja esile on kerkinud päris uued, näiteks teatud ärevushäired. Selle põhjuseid on mitmeid: psüühilised pinged, depressioon, kiire tempo, töö- ja puhkerežiimi häired, ebapiisav puhkus, segiaetud elurütm.’’
Kogu kasvatus- ja koolisüsteem võiksid psühhiaatri sõnul kaasa aidata sellele, et inimene leiaks oma võimetele vastava töövankri, mida vedada. „Praegune koolisüsteem ei ole paljude tervisele soodne. Laps peaks suutma õppida ja mitte läbi põlema ning tervis peaks muutuma tugevamaks, mitte nõrgemaks.“
Lisaks toob ta välja, et: „Meeste kehaline aktiivsus on väike. Virtuaalset suhtlemist on palju, reaalset suhtlemist jääb puudu. Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired.’’
Psühhiaatri positiivne sõnum: „Kõik läheb ajaga paika. Mõnda aega olid väärtushinnangud sellised, et kõik väline oli väga tähtis. Isiklik õnn ja rõõm, pere ja lapsed, tervis on olnud tagaplaanil, kuid hoiakud hakkavad vaikselt sinna õigesse voolusängi tagasi liikuma ja õnnejõgi võib siis rahulikult edasi voolata.“
Mehed ja depressioon.
„Depressiooni all mõeldakse omaette haigust, aga ka protsessi. Näiteks kui esineb depressiivne episood ja inimene neid olusid, kus ta on, ei muuda, tuleb korduv episood. Nii see süveneb. Paljudel juhtudel on depressioon alkoholiga varjutatud, sest mehed kasutavad depressioonist jagu saamiseks alkoholi.“ Dr.Ennet.
„Arstirohule lisaks tuleb tähelepanu pöörata kehalisele aktiivsusele, alates kasvõi kõnnist, käimisest ja jooksmisest. Sest agressiivsus, kus nõusid lõhutakse, näitab, et organism tahab endast midagi kehalise kaudu välja raputada. Lisaks on vaja „uusi prille” ehk siis uut hoiakut ning prioriteete. Kui me olusid ei saa muuta või veel ei julge muuta, saame muuta oma suhtumist.“ Dr. Ennet.
Kuni inimene elab, on väga paljut võimalik muuta. Tähtis on aga seegi, et arst ei saa kedagi terveks teha, küll aga anda juhised – terveks teeb patsient ennast ise.
Toome välja mõned toidulisandid, mis võiksid olla abiks nende probleemide lahendamisel:
– D-vitamiini aitab kaasa paremale immuunsusele ja vähendada väsimust, samuti on teada, et madal D-vitamiini tase ja testosteroonitase aga ka erektsioonihäired on omavahel seotud.
– Tsink, seleen, lükopeen, erinevad flavonoidid nagu näiteks kvertsetiin ja ka serenoapalm, ahtalehine põdrakanep, väikeseõieline pajulill, granaatõun, kõrvitsaseemned on head eesnäärmele aga ka üldise immuunsüsteemi tugevdamisele.
– Harilik kuradisarv, mugulkress, männikoores leiduv püknogenool, kuldjuur, võivad olla abiks erektsioonihäiretest üle saamisel.
– D-mannoos aitab leevendada ja parandada kuseteede põletikega seotud kaebusi.
– Südame-veresoonkonnale on hea koensüüm Q10 , E-vitamiin ja L-arginiin.
– Magneesium samuti oluline südame jaoks ja lihaste lõdvestumiseks.
– Närvisüsteemi jaoks on hea B-vitamiin.
– Und aitavad soodustada Hea une kompleks ja Ashwagandha (see on ka hea stressi leevendaja).
Allikas: biotheka.ee