VITAMIINID – Vahel on inimestel raske uskuda, et vitamiinidel on nii palju positiivseid omadusi, mis võimaldavad organismil vabaneda paljudest häiretest ja ebameeldivustest. Vitamiinid on vältimatult vajalikud (asendamatud) mikrotoitained, mis omavad kindlat toimet raku protsessidele. Ilma vitamiinideta keha lihtsalt terve olla ei saa. Vitamiin koosneb paljudest ühendite summast ning üks ja seesama vitamiini koostisosa võib osaleda kümnetes erinevates ensümaatilistes (lagundavates ja ülesehitatavates) protsessides organismis. Esmakordselt avastati vitamiini olulisus keskajal, kui madrused haigestusid pikkadel merereisidel raskekujulisse surmaga lõppevasse skorbuuti. Skorbuut on ainevahetushäire, mille tagajärjeks on hammaste väljalangemine, igemete, seedeelundite, naha ja lihaste veritsemine. Lahendus tuli sellega, kui avastati, et C-vitamiinirikka sidruni, sibula ja puuviljade söömisega üldse saab skorbuuti ära hoida.
Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid ehk suhkrud), valgud ja rasvad. Küll aga on need meile üliolulised selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötaks.
Miks me vitamiine vajame?
Vitamiinid aitavad:
- inimesi kaitsta nakkus- ja viirushaiguste eest,
- reguleerivad närvide tööd,
- osalevad ainevahetusprotsessides,
- kaitsevad rakke kahjustuste eest.
Vitamiinid kui antioksüdandid
Vitamiinid kaitsevad organismi stressi tõttu kuhjunud ja rakke kahjustavate vabade radikaalide eest, mistõttu nimetatakse neid ka antioksüdantideks. Antioksüdatiivsete omadustega on paljud vitamiinid nt A, C, E, N, B1, B3, B6, B9, P ja Q, lisaks mineraalid nagu seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdandid võivad olla ka aminohapped nagu glutamiin, histidiin, metioniin ja hormoonid nagu melatoniin, östradiool, eriline ühend glutatioon ja fütotoitained, mis annavad taimedele värvi ja maitse. Kõige suurema antioksüdatiivse toimega on näiteks küüslauk, tatar, värskelt valmistatud musta aroonia-, granaatõuna-, selleri-, sibula-, peterselli-, redise-, peedi-, kartuli-ja kapsamahlad.
Kui palju organism vitamiine päevas vajab?
Vitamiine vajab organism väikestes kogustes, mikrogrammides kuni milligrammideni toiduna igapäevaselt ent pidevalt, kuna neist ei teki pikaajalist varu. Osad vitamiinid, mis lahustuvad rasvas ehk lipiidides salvestatakse liigse tarvitamise puhul maksas ja rasvkoes, kuid enamik vitamiine, mis lahustuvad vees, viiakse ülekülluse puhul organismist välja. Seetõttu soovitatakse näiteks C-vitamiini, mis on vees lahustuv, tarbida päeva jooksul väikestes kogustes, et hoida vajalikku C-vitamiini taset.
Kaua vitamiine võtta ja millal on parim aeg võtta?
Tervise hoidmiseks tuleb tarbida vitamiinirikkaid toitained igapäevaselt ja haiguste puhul tuleb kindlasti võtta teraapilisi doose. Kui kaua keegi vitamiine toidulisandina võtma peab, sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahetusest, toitumisest ja haiguste olemasolust. Mõnede vitamiinide ravitoime hakkab avalduma alates teatud kogusest (nt D-vitamiin vähemalt 4000 IU või 100 mcg) või alles peale „jõustumist“ – vajaliku kontsentratsiooni saavutamisel järjepideva tarbimise käigus (nt E-vitamiin). Seepärast soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaatilisest ja piisavalt kaua (4-6 nädalat), selle aja jooksul toimub organismi ümberorienteerumine uutele ainete vahekorrale. Vitamiinid avaldavad teatud toniseerivat toimet, seetõttu on neid parem võtta hommikul või lõuna ajal, kuid mitte õhtul, kuna võib esile kutsuda unehäireid.
Kus organism vitamiine sünteesib?
Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid kätte totaalses enamikus seedekulgla kaudu kas toidu, seedekulgla mikrofloora sünteesi või toidulisandite kaudu. Inimene suudab ise sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-, ja päikesekiirguse toimel D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate ühendite ja välistingimuste mõjul.
Kaua vitamiinid organismis püsivad?
Palju on küsitud, kui kaua vitamiin organismis nende tarvitamisel püsib? Siin on mõned vitamiinivarude ajalised piirid inimorganismis vitamiinide tabelis:
-
Vitamiini nimi Kestvus organismis Vitamiin A 1-3 aastat Vitamiin B12 1-3 aastat Vitamiin D 1-5 kuud Vitamiin E 1-4 kuud Foolhape 1-3 kuud Vitamiin C 2-6 nädalat Biotiin 1-7 nädalat Vitamiin B1 1-3 nädalat Vitamiin B2 2-5 nädalat
Millest võib tekkida vitamiinide puudus?
Vitamiinipuudus ehk hüpovitaminoos võib tekkida mitmetel põhjustel:
Toitumuslik-olmelised põhjused – tasakaalustamata ühekülgne toit; kaalulangetusdieedid; toiduainete vale töötlemine näiteks ümbertöödeldud ja kõrgkuumusel valmistatud toidud; omastumis- ja imendumishäired, nt rasvlahustuvate vitamiinide omastamine toimub ainult siis, kui toidus on piisavalt rasvu, veeslahustuvate vitamiinide omastamine toimub teatud ensüümide, vitamiinide ja mikroelementide kaasabil nt A- ja E-vitamiini aktiveerimiseks on vajalik tsink, B12-vitamiini aktiveerimiseks kaltsium, H-, P- ja C-vitamiini aktiveerimiseks magneesium.
Füsioloogilised põhjused – on osade vitamiinide kõrgenenud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja eakatel. Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline folaate sisaldavate toitude tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal vajab ema enamikke vitamiine. Eakatel on suurem vajadus D-vitamiini järgi, kuna liigutakse vähem päikese käes. Stressirohke, aga ka väga sportliku aktiivse eluviisi ajal vajab organism rohkem B-grupi vitamiine.
Haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine – nt sapphapete vähesus, maksahaigused, soole mikrofloora kahjustused; ravimid – aspiriin vähendab C-vitamiini taset, kõhukinnisuse ravimid viivad välja kaaliumi, hüpertooniaravimid (kõrgvererõhktõbi) kaaliumi, tsinki ja B-rühma vitamiine. Parkinsoni tõve ravimid, Ibuprofeen, steroidid, mao ülehappelisuse blokaatorid jne pärsivad kasulike mikroorganismide tegevust soolestikus, häirides vitamiini sünteesi, kahjustades neid või surudes alla nende aktiivsust.
Vitamiinide omastumist takistavad lisaks:
- Liigne kohvijoomine
- Alkoholi tarbimine
- Suitsetamine
- Mõned ravimid
- Antibeebipillid
- Stress, närvilisus, suur füüsiline ja vaimne koormus
Millised vaevused tekivad vitamiinide puudusest?
Vitamiinivaeguse ehk hüpovitaminoosi peamised ja kergemad sümptomid on väsimus, töövõime ja kehakaalulangus, meeleolumuutused, peavalud jne. Avitaminoos ehk täielik vitamiinivaegus on aga põhjustatud ühe kindla vitamiini kestvast puudusest. Näiteks põhjustatab D-vitamiini puudus rahhiiti (luu ainevahetushaigus). Vt ka tabelit.
Millised vitamiinid on olemas, kuidas neid nimetatakse ja kuidas nad jagunevad?
Vitamiinid jaotatakse:
Rasvlahustuvateks:
A-vitamiin – retinool, retinaal, retiinhape (nakkustega võitleja, naha kaitsja, vähi vastu)
D-vitamiin – kaltsiferoolid (päikese asendaja, luude heategija, põletike ja kolesterooli alandaja)
E-vitamiin – tokoferoolid (elujõu andja)
K-vitamiin – füllakinoon, menakinoonid (luude vitamiin)
Q-vitamiin – ubikinoon (südamele, energia tootmiseks ja verele vajalik)
Veeslahustavateks:
B-vitamiinid (kompleks)
B1 – tiamiin (aju toniseerija)
B2 – riboflamiin (isetervenemise põhitegelane)
PP, B3 – niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid (südamevitamiin)
B4 – koliin (närvide taastaja)
B5 – patoteenhape (eluea pikenemise vitamiin)
B6 – püridoksiin, pürodoksool, püridoksaal, püridoksamiin (antistressivitamiin)
B7, H – biotiin (iluvitamiin)
B8 – inosiit e inositool (kasvuvitamiin)
B9 (B10 või B11) – folaadid, foolhape, folatsiinid (ajuvitamiin)
B12 – kobalamiin („punane“ vitamiin)
B13 – oroothape (aktivaator)
B15 – pangaamhape (organismi abiline)
C-askorbiinhape (meister igala alal)
N-lipoamiid, alfa-lipoehape (tervendamise abistaja)
PABA – P-aminobensoehape
Kus saab mõõta vitamiinide taset organismis?
Vajalike vitamiinide ja mineraalide puudus võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid ning enne, kui alustada ravimite võtmisega, tuleks veenduda, et nende ainete tasakaal on kehas korras. Eesti suurimas meditsiinilabori Synlab Eesti OÜ-s saab mõõta nii vitamiinide kui mineraalide taset organismis.
Sümptomid ja vajalikud ained
Kui organismil puuduvad vajaminevad vitamiinid või mineraalid, siis annab keha sellest probleemist märku haigusena. Mis moel ja kus need väljenduvad, sellest saad teada allpool toodud tabelitest. Äratoodud tabel kirjeldab lühidalt silmade, naha- juuste-, keele- ja suuprobleeme ning vitamiine ja mineraale, mille puudujäägid antud sümptomeid tekitada võivad.
Juuste ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)
| SÜMPTOMID | PUUDUS/RAVI/PÕHJUS |
| Haprad juuksed | Zn |
| Kõõm | vitamiinid B2, B6, tsink, magneesium, biotiin (B7, H) |
| Kuivad juuksed | A, Zn |
| Hallinevad juuksed | foolhape, pantoteenhape, PABA, biotiin, mineraalid (nõrgad neerupealised). Hoiduda magusatest toitudest! |
| Narmendavad küünenahad | C-vitamiin, foolhape, valgud |
| Juustekadu | vase/tinamürgistus: tsink, B6-vitamiin,väävel (MSM), seleen, biotiin |
| Läbipaistmatud küüned, küüntel valged täpid/triibud | tsink, B6 vitamiin |
| Rasvased juuksed | B2 |
| Kihilised küüned | vitamiinid A, C, kaltsium |
| Küüned lainelised (pikkupidi) | A vitamiin, proteiin, kaltsium (aneemia, vilets vereringe, kilpnäärme/kõrvalkilpnäärme probleemid) |
| Küüned lainelised (põikipidi) | palavik, nakkus, põletik, menstruaalsed probleemid, valgupuuduse periood |
| Küünte või huulte kuivusest tingitud narmendamine | biotiin (B7, H) |
Hallinevate juuste või juustekao puhul saab parandada pea verevarustust igapäevaste harjutustega (seistes pea peal, tehes “küünalt”, rippudes pea alaspidi või lamades kaldlaual pea allapoole). Samuti on soovitav energiliselt hõõruda pähe toitvaid või õrnalt ärritavaid aineid, nt värske rohu või köögiviljamahla, ingveri ja sibula mahla.
Keele ja suu ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)
| SÜMPTOMID | PUUDUS/RAVI/PÕHJUS |
| Lihav, suurenenud keel | Pantoteenhape |
| Põletav, valus keel | vitamiinid B2, B6, B12, niatsiin |
| Katkised huuled ja suunurgad | vitamiinid B2, B6, foolhape |
| Paisunud, lillakas-sinised veresooned keele all | B2 |
| Keel turses hambajälgedega | niatsiin/nikotiinamiid |
| Karvane keel | vitamiin B1, pantoteenhape |
| Igemete taandumine, veritsemine (gingiviit) | C-vitamiin, bioflavonoidid, kaltsium, leelistajad |
| Halitoos (halb hingeõhk) | B6-vitamiin, tsink, magneesium, taruvaik, klorofüll (detoksifikatsioon, soolestiku puhastus) |
| Suuhaavandid | foolhape, vitamiin B6, tsink (leelistamine, allergia testid) |
| Keelenäsad prominentsed või kadunud | niatsiin/nikotiinamiid |
| Lillakas või fuksiapunane keel või huuled, samuti veresooned keele all | B2 |
| Keeletipp või küljed punased; tõsine ainepuudus: terve keel erepunane, valulik | niatsiin, (vitamin B6) |
| Keel läikiv, sile, lihav; varane märk:maasikapunane ots/küljed | vitamiin B12, foolhape |
| Keel liiga suur või liiga väike | niatsiin, pantoteenhape |
| Valge katuga keel | roiskumine seedetraktis, soolestiku puhastus |
| Valged laigud keelel | B2-vitamiin ja teised B-grupi vitamiinid (allergia) |
| Keelel kollakaspruun katt | maksa või sapipõie probleemid |
Suuprobleemid on sageli põhjustatud amalgaamtäidiste, allergiate või Candida poolt.
Allikas: Ecosh.ee