Mis on Q10 koensüüm ja tema roll organismis?
Esimesena eraldasid veise südamest kollaka kristalse ühendi e. koensüüm Q10ne 50 aastat tagasi F. L. Crane, Y. Hatefi, R. L. Lester ja C. Widmer Wisconsini ülikoolist. Samal aastal said selgeks aine ehitus ja koht meie keha energiatootmises.
Ubikinoonid ehk Q-vitamiinid on vitamiinidele lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvate ühendite rühm. Ubikinooni koensüümi erinevaid vorme on Q1-st kuni Q10-ni, kuid inimorganismis domineerib koensüüm Q10. Koensüüm Q9 arvele langeb 2–7%, mis tuleb maksal muuta Q10-ks, mis on aga inimorganismile väga suur lisakulutus nii ensüümide, vitamiinide kui ka energia poolest.
Vitamiin koensüüm Q10 e. ubikinoon on tegelikult organismis esinev ensüüm, mis osaleb raku energia tootmise protsessis (aitab muuta toidu energiaks) ja kaitseb mitokondreid (raku jõujaam, mis toodab 95% kogu inimorganismile vajalikust energiast) oksüdeerimise eest terve elu. Kuidas?
Nimelt töötab Q10 antioksüdandina kaitstes raku organelle e. mitokondreid vabade radikaalide eest. Vabad radikaalid kahjustavad raku membraane (raku kesta e. raku esmast kihti), muudavad DNA-d ja isegi põhjustavad rakkude surma. Usutakse, et vabad radikaalid põhjustavad vananemist ning tekitavad mitmeid tervisehäireid nagu südamehaigused või vähk. Antioksüdandid suudavad vabasid radikaale neutraliseerida ja sellega vähendada või isegi ennetada mõndasid nendepoolt põhjustatud kahjustusi.
Teised tähtsamad antioksüdandid, mis kiirendavad kahjustatud rakkude ja kudede taastumist ning tervenemist on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, seleen, mangaan ja tsink.
Mis vahe on ubikinoonil või ubikinoolil?
Looduses, nii toidus kui inimorganismis, leidub koensüümi Q10 mõlemat vormi. Suurem osa koensüümist Q10, mida saame toiduga, on ubikinoon. Sooleseinas ja maksas muudetakse ubikinoon ubikinooliks – koensüümi Q10 aktiivseks vormiks. Kuni viimaste aastateni oli toidulisandite tootjate suurim väljakutse leida tehnoloogia, mis võimaldaks kapseldada aktiivne Q10 ning säilitada sealjuures tema aktiivne vorm. Kuna ubikinool on keemiliselt äärmiselt ebastabiilne, muutub see tagasi oksüdeeritud vormiks niipea, kui puutub kokku hapnikuga.
Kuidas tunda ära, kas tegemist on ubikinooni või ubikinooliga?
Ubikinoonile on iseloomulik kollane värvus. Ubikinool on sõltuvalt temperatuurist kas valge või läbipaistev. Ubikinool võib osutuda asendamatuks eakatele ja haigetele inimestele, kelle puhul tavalise Q10 imendumine või muutmine aktiivseks Q10-ks on mingil põhjusel võimatu.
Ubikinoon Q10 saamine ja säilitamine
Inimene saab Q-vitamiini nii taimse kui loomse toiduga. Kõrge Q10-vitamiini sisaldusega toiduained on täisteraviljatooted, pähklid, spinat, oliiviõli, sojaoaõli, sojaõli, sardiinid, makrellid, looma- ja kanaliha, muna, looma maks, süda jne.
Q10-t sünteesib maks juhul, kui maks on terve ja on ka piisavalt B rühma vitamiine. Kõige rohkem suudab maks Q10-t sünteesida 19-25 eluaasta paiku, edaspidi see võime väheneb. Maks on Q10 põhihoidla e. depoo, kuid koensüümi Q10 sisaldus on suurim südamelihases (südamelihase energiavajadus on ülisuur) ületades maksa ja neerude sisaldust kahekordselt.
Ubikinoonide metabolism e. ainevahetus
Ubikinoonid imenduvad peensoolest peamiselt lümfi. Q vitamiini metaboliidid väljutatakse sapiga ja väljaheites. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. Normaalse, tervisliku ja stressita eluviisi puhul Q10-t toidulisandina juurde pole vaja. Sapi- või pankrease nõre vaeguse korral on aga nende imendumine pärsitud.
Mis võib Q10 imendumist ja moodustumist vähendada?
On palju asjaolusid, mis Q10 moodustamist ja imendumist võivad takistada, näiteks pidev stress. Stressi korral seedimine põhimõtteliselt seiskub, kuna veri, mis transpordib toitaineid rakkudesse, kudedesse ja organistesse, liigub nn „põgene ja võitle olukorras“ lihastesse. Samuti soolekahjustused (sh soole arenguhäired), imendumist häiriv kestev raualiigsus sh rauatabletid, antibeebipillid, mitmesugused ravimid nt statiinid, mida laialdaselt kasutatakse kolesteroolitaseme alandamiseks, antibiootikumid, lahtistitena töötavad mineraalõlid, mitmed rääsunud taimsed ja loomsed rasvad sh transrasvad, isegi klooririkas vesi.
Mis juhtub, kui Q10 imendumine on pärsitud?
Kui Q10 süntees on tagasihoidlik, või takistatud, siis väheneb organismis energia tootmine. Lihased väsivad kiiremini, väheneb südamejõudlus, langeb närvirakkude töö tõhusus ja antikehade moodustamine immuunsüsteemi poolt, mille tulemuseks on väsimus ja jõuetus.
Uuringud on näidanud, et koensüüm Q10 on vajalik organismi immuunkaitse tagamiseks. See suurendab makrofaagide aktiivsust ja suurendab immuunglobuliinide hulka.
Samuti:
- normaliseerib Q10 südame-veresoonkonna tööd suurendades südamelihase kontraktiilsust ja parandab verevoolu selles,
- vähendab angiini episoodide sagedust ning tugevdab südamelihaseid ja tõstab elukvaliteeti ning vastupidavust neis, kes kannatavad südamepuudulikkuse käes,
- avaldab antisklerootilist, arütmiavastast ja hüpotensiivset toimet,
- suurendab füüsilist vastupidavust,
- aeglustab vananemisprotsesse
- vähendab oluliselt ravimite toksilist toimet.
Viimasel ajal on üha rohkem hakatud uurima vitamiinide raviomadusi. Q10 puhul on leitud, et seda peab tingimata kasutama, kui arst on määranud teile kolesteroolialandajaid statiine (näiteks atorvastatin, cerivastatin, lovastatin, pravastatin, simvastatin), sest need ravimid ei lase maksal Q10-t sünteesida. Statiinid vähendavad maksa aastatega niigi vähenevat võimet Q10 sünteesida veel umbes 40% ja seda ei õnnestu toiduga kuidagi korvata. NB! Väljast lisatav Q10 ei vähenda kuidagi keha enda Q10 toodangut.
Ubikinoon Q10 aitab ja toetab järgmiste probleemide korral:
- alandab arütmiast tingitud valu,
- südamepuudulikkus,
- isheemiatõbi,
- kõrge vererõhk,
- kõrge kolesterool,
- lihasdüstroofia,
- neuropaatia,
- neurodegeneratiivsed haigused: parkinsonism ja Alzheimer,
- immuunsüsteemi häired,
- külmetavad käed ja jalad.
Millal võiks hakata Q10-t juurde võtma?
- Kestva kehalise ja vaimse koormuse korral (sh kestva stressi ja kurnatuse korral)
- Ravimite pikaaegsel tarvitamisel
- Vananemisel
- B-grupi vitamiinide puudusel
- Mõningate haigust nt kardiomüopaatia, kõrge kolesterooli jne korral.
- Erinevate haigustest taastumisel
Kui palju Q10 ensüümi organism vajab?
Alates 25ndast eluaastast hakkab Q10 süntees organismis vähenema. Vanuses üle 60 aasta organism valmistab vitamiini ainult 40% organismi normilisest vajadusest. Juba päevase normi vähenemisel 25%-ni hakkavad arenema pataloogilised protsessid nt häired südame, maksa ja kopsude töös.
Igapäevase toiduga saame seda 10–20 mg, vaja oleks aga 30–70 mg. Toidust ja mujalt saadavaks koensüüm Q10 päevaseks koguseks peetakse 200 mg. Teraapiline doos algab 200 – 300 mg ööpäevas, aga enamasti võib kasutada ka 1200mg ööpäevas ilma, et sellest miskit halba tekiks.
Pidevalt ja palju ülaltoodud päevast kogust ületades võib harvadel juhtudel vitamiin Q10 ületarbimine endaga kaasa tuua iiveldust, oksendamist, kõrvetisi, ebameeldivat tunnet kõhus, kõhulahtisust, söögiisu langust, nahasügelust, unetust, peavalu, uimasust, väsimust ja valgustaluvuse vähenemist. Ületarbimise lõpetamisel kaovad mainitud kõrvalnähud tavaliselt nädala jooksul.
Koensüüm Q10 mõju hakkab ilmnema pärast 2-4 nädalast tarbimist, kuni on saavutatud selle kontsentratsiooni vajalik tase organismis. Vitamiin Q10 omastamist soodustab samaaegne rasvu sisaldavate toodete ja toitude kasutamine.