Stress ja unetus.

Krooniline stress on kogu maailmas tõusuteel. Uuringutes väitis kuni 50% tööstusriikide elanikest, et tunnevad stressi regulaarselt või püsivalt. Umbes kolmandik maailma elanikkonnast kannatab krooniliste unehäirete all.

Sellel pole mitte ainult laastav psühholoogiline mõju. Stress ja unehäired toovad kaasa ka ulatuslikke füüsilisi muutusi immuunsüsteemis, ainevahetuses ja kesknärvisüsteemis, mis võivad tervist tõsiselt mõjutada. Stressi ja unepuudust peetakse tänapäeval paljude tõsiste ja krooniliste haiguste riskiteguriteks. Stressi vähendamine ning kosutava une ja sisemise rahu edendamine ei ole seega mitte ainult kesksed ennetusmeetmed, vaid peaksid olema ka osa iga tõeliselt tervikliku teraapia kontseptsioonist.

Lisaks elustiili harjumuste muutmisele ja eneseregulatsiooni tehnikate õppimisele võib toitumine mängida olulist rolli stressi reguleerimisel. Stress kahandab tervet hulka toitaineid, millest võib nii kergesti puudus tekkida. Mõnel juhul võib see viia nõiaringideni, kuna toitainete puudus võib omakorda põhjustada stressi. Samas on mitmesugused toitained ja taimsed ained võimelised toetama organismi hormonaalset eneseregulatsiooni või isegi avaldama otsest rahustavat, stressi maandavat toimet närvisüsteemile ning avaldama seeläbi loomulikku, sisemist tasakaalu.
Püsiv stress on tugev füüsiline koormus, mis võib põhjustada toitainete tasakaalu häireid. Teatud toitained, nagu B-vitamiinid,magneesium, tsink ja mangaan, võivad toetada närvisüsteemi normaalset talitlust (vitamiin B1+ B6) ja normaalset psühholoogilist funktsiooni (B1) ning aidata kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest (tsink + mangaan) ja vähendada stressiga seotud väsimust ( B6).